Kaks tugitehnoloogiat

Peale pikemat pausi on taas mul põhjust siin sõna võtta. Vahepeal midagi põnevat ju ei juhtunud. Pealegi käisin end 3 päeva koolitamas ja pisike külmetushaigus vähendas ka tööisu. Nüüd aga asudes taas lugema tudengite esseesid, tegin mõned avastused.

Vahemärkus: üliõpilasedki vahepeal maadlesid siin oma kodulehtega, mis oleksid kättesaadavad ja loetavad erivajadustega inimestele. Väga hea harjutus, kuigi nii mõnele tõi ta 5 "kortus" juurde! Rääkimata siis õpetajast:)

Nimelt on olemas liikumispuudega inimestele mõeldud veebileht, kus saab tutvuda viitega "Patsiga poiss". Päris vahva viide, kuna kutsub kohe lugema, et mida sel poisil siis öelda on!
Aga tegu on väga tänuväärse tööga, nimelt siit alt leiab igaüks infotehnoloogia mõisteid käsitleva sõnastiku. Soovitan kõigile lugeda, mitte ainult erivajadustega inimestele. Selle avastuse tõi minuni üliõpilane Helen Voog. Tänan! Nii me õpimegi vanad noortelt ja vastupidi:)

Veebilehitseja ehk brauser Lynx

Nimetatud brauserit tutvustas mulle Kaido Kikkas. Windowsi tavakasutaja ja brauserite IE või Mozilla Firefoxi igapäevakasutajana on mul nüüd palju parem arusaamine veebilehtedest, mida "loevad"- kuulevad pimedad inimesed internetist. Kõige drastilisema näite antud brauseri kaudu saab Elioni kodulehest (paljudele tuntud kui hot.ee tasuta meiliteenuse ja muu info pakkuja), kus antud Lynx brauseri aknasse ei ilmu mitte midagi v.a. lehe pealkiri "elion". Siit ka küsimus, miks eelistatakse üht inimgruppi teisele?

Lynx brauseri kohta saab lugeda lähemalt Wikipediast. Brauseri enda pilti nägite juba sissekande alguses. Pilt läheb suuremaks, kui sellele klõpsate.

Kaua tehtud kaunikene:)

Siin see on , esimene leht, mis valideerus (http://validator.w3.org/). Rääkida on väga lihtne, aga teha mitte sugugi. Esiteks, missuguseid näpukaid tegin?

a) Notepad'is alustatud HTML lehel ei tohi olla alguses ühtegi tühja rida!
b) Ei tohi kasutada tavatage(TAG), vaid 'style' korraldust "text-align: center; font-weight: bold", sama kehtib ka joondamise kohta "text-align: center"
c) stiilileht ei alga kunagi HTML või HEAD korraldusega, sinna kirjutatakse kohe kujundusnõuded sisse, näiteks linkide värvid (link, aktiivne link, külastatud link), taust jne. Oma kujundusfaili näen aadressil http://viru.tlu.ee/eriped/sirjekujundus.css

NB! Tabelid ei sobi üldse pimedatele, kes saavd veebi kuulata läbi kõnesüntesaatori ehk neile loetakse tekst ette. Uuematel Windowsidel on olemas samuti tekstituvastus programm Speech, vt Control Panel'ilt. Küll kui kasutate div class korraldust.Vaata eelmise blogi viidet Max Kristofer

HTML, CSS ja muud veebilehe tegemise vahendid

Kuna lubasin oma õppuritele, et teeme elu lihtsamaks, ärme kasuta valmis kodulehekülgede malle, siis pean vist hakkama oma meelt muutma. Mul on tunne nagu oleksin üleõppinud ja pean nüüd kõike nullist alustama. Ehk maakeeli tähendaks see seda, et tunnen kõrgemat matemaatikat, aga pean uuesti korrutustabeli pähetuupimisega tegelema. Kohe tekib küsimus? Miks selline tagasiminek, kas seda on vaja? Aga vastus nii iseendale kui kõigile lugejatele:
Jah on vaja, sest oluline on info, mida ma edastan. Kuna pime inimene ei näe ju pilte, siis see vile ja aur, mis sööb resurssi kujunduse ning piltide näol ei jõua ju temani
Nagu Kaido ütleb: "Veebileht peab olema platvormist ja süsteemist sõltumatu." (Mac, Linux, Windows)
Linux'i tekstiversioon; õpi veel HTML'i

Ja siinkohal pakun kõigile oma õppuritele välja tutvuda mõnega, mis tehtud vaid NOTEPADE kasutades:
Kakupesa
Max Kristofer

Ikka autorikaitsest- loengumaterjalid internetti?

Kõigil tasuks olla tähelepanelik, kirjuta oma tekstide alla enda nimi või siis kelle lehelt Copy/Paste tegid- kas tegelik autor üldse seda lubab? Teema on kuum ja meie kursusega päris tihedalt seotud.
Äsja lugesin Postimehe lisaväljaandest e24, et loengumaterjalide riputamine internetti võib tuua kohtuasja (loe artiklit). Kahjuks kumab artiklist läbi ka inimeste teadmatust ja seegi, mida kohe ei pruugita märgata, st et ilma eelnevate reeglite paikapanemist loobub kirjutaja peaaegu täielikult oma õigustest- nii tegelikult tehaksegi meedias ja internet on ju üks väga jõudsalt kasvavatest meedialiikidest). Huvitav kuhu me lõpuks välja jõuame, kas kollektiivsusega kaob isikupära?
Kuigi jah, ajaveeb on ju minu avalik digitaalne päevik! Seega pean autorina hoolega mõtlema, et antud tekste loevad, mitte ainult kursusega seotud õppurid vaid kõik (kes mu isikunime teavad). Õpetajana nõustun M.Porgi sõnadega, kui teil on kasu nendest materjalidest, siis viidake alati ja kindlasti püüdke leida algallikas. Ärge unustage, et sama inimene peab ka ise oma varasematele töödele viitama- nii naljaks kui see pole. Ei saa ju ennastki plagieerida!
Selles aitab meid tänapäeval üks väga tore tarkvara, nimelt Turnitin. Uuri lähemalt.

S.Klaos

Ül.2. Mis on CSS-fail?

See on stiilifail, mille kaudu saab ära kirjeldada oma veebilehel kasutatavad kujunduselemendid nii tekstides kui ka taustades. Loe lähemalt Wikibooks lehelt või ülevaade CSS-definitsioonidest (K.Kikkas, Veebi ABC 4.4)
Näiteks võib: a) sisestada koodina päisesse (Head) või b) eraldi failina linkida päisesse. Kui teil on silmamälu, siis võiks kasutada veebipõhist mõttekaarti, et joonistada välja oma veebilehe struktuur ja sinna alla, mida see võiks sisaldada? (Mõttekaardid otse veebis töötamiseks või lae alla oma arvutisse) .

Kui aga HTML koodi kirjutamisega hätta jääd, tee omale ise konspekt. Loe edasi
Kontrolli loodud veebilehe koodi validaatoris http://validator.w3.org/.

Mis on Creative Commons?

See on teatud autoriõigustest loobumine. Hetkel töötavad antud teema kallal Eesti juristid ja tööd püütakse lõpetada 2009.a. septembri lõpuks. Loe lähemalt e-õppe portaalist ja 2004.a. alustatud eestindamise protsessist.
Creative Commonsi litsentsi sisust lähemalt: http://creativecommons.org/about/licenses/ ja selgitused ka eesti keeles http://creativecommons.galerii.ee/litsentsid.html

Lisaks veel pöörata eriti tähelepanu Veebi ABC-le, Kirjutamata seadustest veebis (K.Kikkas)

Mis on plagiaat?

Nimetatud küsimus tõusis esile kohe, niikui alustati ül.3 täitmist ajaveebides.

TLÜ õppekorralduse eeskirjast loeme järgmist:
Ülikooli algatusel akadeemilise üksuse õppejuhi esildise alusel eksmatrikuleeritakse üliõpilane:

• seoses ebaväärika käitumisega:
  akadeemilise üksuse juhi esildisele lisatud juhtumi kirjelduse alusel akadeemiliste käitumistavade rikkumisel

Eksmatrikuleerimine, TLÜ

Mis on ebaväärikas käitumine? Loeme eeskirja:

409) Ebaväärikaks käitumiseks loetakse üleastumist akadeemilistest tavadest ja üldtunnustatud käitumisnormidest, sealhulgas:
- oma nime all kellegi teise või oma varasema kirjaliku töö või selle osade esitamine ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta (plagiaat);
- ...

(4.3. Akadeemiliste tavade eiramine)

NB! NB! NB!

Nimetatud olukorra ennetamiseks soovitan lugeda TLÜ üliõpilastööde vormistamise nõudeid või K.Uibu poolt koostatud õpiobjekti Tsiteerimine ja parafraseerimine

Ülevaade ülesannetest

Kursuse autor ja ülesannete looja on Kaido Kikkas (2009)

Teema 1 ( 1.nädal): Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Teema 2 (2.nädal): Alustada enda kodulehe koostamist, pöörates algusest peale tähelepanu standardile vastavusele. Leht on soovitav panna reaalselt kuhugi veebi üles, hädakorral kõlbab ka õppejõule failide saatmine e-postiga. Miinimummaht: 3 omavahel lingitud HTML-faili, 1 ühine CSS-fail, vähemalt 1 graafiline element igal lehel.

Teema 3 ( 3.nädal): Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.

Teema 4 (4.nädal): Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel ( ~ 1lk).

Teema 5 (5.nädal): Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).

Teema 6 (6.nädal): Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid

Teema 7. (7.nädal): Kokkuvõtted ja hinded

Uus kursus eripedagoogidele

Algab uus eripedagoogide kursus wikiversitys Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed

Tegelikult alustasime kaugõppega juba 2 nädalat varem. Päevaõppe tudengitega asusime oma ajaveebe looma täna. Põhieesmärk ajaveebidel on õppijate iseenda tööde ja tegemiste reflekteerimine. Kursuslastega tuttavaks saamiseks kasutn meedia (ajaveebi, skype, epost)abi.

Esimesed küsimused, mis õppijatel tekkisid:

• Ül 1. : Kas ainult kirjeldan seda puuet, mis mulle südamelähedane või kõiki nimetatud nelja? Vastus: Jah kõiki 4
• Ajaveebid: Kuidas muuta tausta? Vastus: Vali Layout ja Pick New Templete.
• Ajaveebid: Kuidas lisada uus teema? Vali New Post
• Ül 5. Kuidas analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte, kust selle aadressi saab? Vastus: Paneme TLÜ serverile üles oma kasutajanime alla või kasutage hot.ee kontot. Logige oma kirjakasti sisse ja valige -Minu asjad'-> 'Koduleht' kaust.